Hääleta

Mis on hääletus:

Hääletamine on ametlik avaldus valijate eelistuste kohta valimisprotsessis.

Hääletamine on ka mehhanism, mis määratleb valimistulemused, mis esindavad valijate arvamust ja valikut. Tavaliselt valitakse need need, kes saavad oma häälte enamuse.

Hääletamine on kodanike õigus kõigis demokraatlikes riikides, sest nad vastutavad oma riikide poliitiliste esindajate valimise eest. Lisaks poliitikale kasutatakse hääletamist ikka veel muude avalikku huvi pakkuvate küsimuste otsustamiseks rahvahääletuste või rahvahääletuste kaudu.

Enamikus riikides peab kodanikel hääletama oma piirkonna valimiskohtus ja olema valimisjaotise kandja.

Hääletamine võib toimuda elektrooniliste hääletamiskastide kaudu (nagu Brasiilias) või hääletamissedelite kaudu, kuid mõlemal juhul on valijal võimalik kasutada hääleõigust. Kui aga valija ei soovi valida ühtki olemasolevat valikut, võib ta valida ka tühise või tühja hääletuse.

Vt ka kontrollimise ja kaebuse tähendust.

Nullhääletus ja tühi hääletus

Nullhääletus koosneb valija võimalusest oma hääl tühistada . Nullhääletust peetakse kehtetuks, st nad ei mõjuta otseselt valimiste lõpptulemust.

Hääletust ei peeta ka kehtivaks ega mõjuta hääletuse lõpptulemust . Varem arvutati võitnud kandidaadi jaoks tühjad hääled, kuid praegu on see praktika kaotatud.

Kuna neid ei peeta kehtivateks häälteks, ei tühista nullhääletused ja tühjad hääled valimisi, isegi kui nad esindavad enamust.

Lisateave tühiku hääletuse tähenduse kohta.

Otsene hääletamine ja kaudne hääletus

Otsene hääletamine hõlmab kõigi kodanike otsest ja võrdset osalemist oma poliitiliste esindajate valikul . Selles kontekstis on hääled salajased ja neil on kõigi valijate jaoks sama kaal ja väärtus ilma igasuguse vahetegemiseta.

Kaudse hääletamise korral tehakse poliitiliste esindajate valik valitud inimeste rühma arutelul. Sel juhul puudub elanikkonna täielik ja võrdne osalus.

Vaata ka: esindusdemokraatia tähendus.

Vabatahtlik hääletus

See on siis, kui hääletus ei ole kohustuslik, andes kodanikele vabaduse otsustada, kas valimisprotsessis osaleda või mitte.

Brasiilias on hääletamine vabatahtlik 16, 17 ja üle 70-aastastele kodanikele. Ülejäänud elanikkonna puhul on hääletamine kohustuslik.

Lisateave valikulise hääletuse tähenduse kohta.

Hääleta Brasiilias

Alates 1988. aasta föderaalsest põhiseadusest tunnistab Brasiilia universaalset hääletust, st õigust, et iga Brasiilia kodanik (kes on eelnevalt kehtestatud normide piires) peab hääletama ja osalema rahva huvide valimisel.

Tänapäeval, erinevalt varasematest, on hääleõigus ka naistel ja kirjaoskamatutel, vallutades selle 1988. aasta põhiseadusega omandatud.

Hääletamine on Brasiilias kohustuslik kõigile 18–70-aastastele kodanikele ning see on vabatahtlik 16, 17 ja üle 70-aastaste isikute jaoks.

Hääletamiskohustuse tõttu peab ta Brasiilia hääleõiguseta põhjendama hääletuse puudumist, vastasel juhul võib ta kannatada mõningate karistuste eest, nagu trahvide maksmine või tema individuaalse maksumaksja registri (CPF) tühistamine.

Vaata ka: loenduse hääletamise tähendus.