Seaduslikkuse põhimõte

Mis on seaduslikkuse põhimõte:

Seaduslikkuse põhimõte on juriidiline mõiste, mis on osa üksikisiku põhiõigustest ja tagatistest ning mille kohaselt ei ole seaduses sätestatud kuritegu.

Sõna põhimõte tähendab midagi, mis alguses alguses, põhjus, mis annab aluse. Seetõttu on see teooria kujunemine. Õiguslikus universumis loetakse põhimõtted õigusriigi loomiseks.

Õpi ka õigusriigi tähendust.

Seaduslikkus tuleneb seaduslikust, mis tähendab, mis on seaduses sätestatud. Igasugune seadusandlusega kooskõlas olev tegevus integreerib seaduslikkuse.

Vt ka „Õiguslik”

Õiguspärasuse põhimõte on seega Brasiilia õigussüsteemi üks aluseid ja kõik normid peavad austama seda karistuste tühisuse mõistet, kui ei ole varasemat reeglit. Postulaat ilmub alates 1988. aasta föderaalsest põhiseadusest ning see on osa Brasiilia karistusseadustikust.

Seaduslikkuse põhimõtte sünteesiks oleks ladina fraas nullum crimen nulla poena sine lege, mis ladina tõlkes tähendab, et ühtegi kuritegu ei karistata ilma seadusega.

Ka seaduslikkuse põhimõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud midagi tegema või mitte tegema, kui see ei ole seadusega ette nähtud. Seda öeldakse 1988. aasta Brasiilia põhiseaduse artikli 5 punktis II.

Kriminaalõiguse seisukohast võib õiguspärasuse põhimõtet mõista kui individuaalset tagatist, mida seadusandja ei tegutse seaduste ja karistuste loomisel varem toimunud sündmuste eest.

Näiteks ei olnud seaduses ette nähtud, et grafiidi panemine eraisikute seinale on kuritegu ja selle eest ei karistata. Üksikisik tegeleb sellise toiminguga ühel päeval. Teises seaduses on kehtestatud seadus, millega määratakse karistus kuni 05 aastat igaühe jaoks, kes teiste inimeste seina vandaliseerib. Üksikisikut ei saa süüdi selle eest, mida ta tegi eelmisel päeval, vaid selle eest, mida ta saab teha pärast seaduse avaldamist.

Seaduslikkuse põhimõte on haldusõiguse oluline osa ja piirab avaliku halduse tegevust ainult seaduses sätestatud viisil. Vastavalt föderaalse põhiseaduse artiklile 37, mis ütleb:

"Artikkel 37. Liidu volituste, riikide, föderaalringkonna ja kohalike omavalitsuste otsene ja kaudne avalik haldus järgib seaduslikkuse, isikupärasuse, moraali, avalikustamise ja tõhususe põhimõtteid ..."

Vaata ka haldusõiguse tähendust.