Ärge kartke

Mis on Titubear:

Kallutamine on sama mis kõhklus.

See on tegusõna, mis kujutab endast kahtlust tekitavat hirmu, see ei ole jaatav.

Tavaliselt kasutatakse väljendit "ilma häbimärgistamiseta", mis tähendab, et see on kahtlemata tehtud kõhklemata. Nagu fraasides "ta tegi kutse ja ta võttis kõhklemata vastu" või "katse ajal, küsis õpetaja ja ta vastas kõhklemata, sest ta oli hästi ette valmistatud."

Hesitatsioonil on ka hämmastav liikumine, nagu purjus kõndimine: "ta lahkus purjus peol, kõndides kõndides."

Enamikus selle rakendustes saab selle asendada särava verbiga.

See tähendab ka selle inimese kõnet, kes väljendab end otsustamatult: "Sõnad komistasid suust välja, ta ei olnud kindel, mida sel hetkel öelda." See võib olla haisev, värisev või kõhklev. Rääkimine on tüüpiline inimesele, kes ei taha ennast vastu panna või kes ei suuda seda teha.

Toru on tavaline verb, mis lõpeb AR-ga, seega peab selle konjugatsioon järgima tavapärast grammatilist reeglit, mida kohaldatakse esimese konjugatsiooni puhul. Näiteks käesolevas soovituslikus:

Ma kõhklesin

te kõhkle

ta kõhkleb

me süütame

te kõhkle

nad põrkuvad