Säästev tarbimine
Mis on säästev tarbimine:
Säästev tarbimine on idee tarbida tooteid ja teenuseid teadlikult, eesmärgiga vältida või kõrvaldada jäätmeid ning keskkonnamõju ja sotsiaalset mõju.
Säästva tarbimise tava puhul peab olema ökoloogiline teadlikkus, kui inimesed tunnistavad, et loodusvarad on piiratud ja neid tuleb käsitleda vastutustundlikult.
Säästva tarbimise mõiste näeb ette ka nn tarbijaühiskondade järkjärgulise ümberkorraldamise, põhjustades inimestele tarbimise ainult selleks, mis on vajalik ellujäämiseks ja heaolu tagamiseks, vältides liialdatud jäätmeid.
Säästva tarbimise kontseptsiooni tugevdamine tulenes 1992. aasta Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist. Selles kohtumisel loodi Ülemaailmne Agenda 21, dokument, millega kehtestatakse meetmed ja kavad tarbimisharjumuste parandamiseks maailmas, tagades planeedi ökoloogilise tasakaalu.
Nn "teadlik tarbimine", "roheline tarbimine" ja "vastutustundlik tarbimine" on säästva tarbimise aspektid, millest igaüks on suunatud tarbimise erinevale mõõtmele.
Lisateave jätkusuutlikkuse ja jätkusuutlikkuse näidete kohta.
Säästva tarbimise tavad
- Mõned meetmed, mis aitavad arendada säästva tarbimise ideed, on järgmised:
- Jäätmete ringlussevõtt;
- Vältige elektri ja vee raiskamist;
- Kasuta ökoloogilisi kotte;
- Osta mööblit sertifitseeritud puidust (õiguslikult loodusest eraldatud);
- Püüa kasutada taastuvaid energiaallikaid (näiteks päikesepaneelid);
- Ärge tarbige tooteid ettevõtetest, mis ei ole keskkonnateadlikud;
- Vältige ebaseaduslikult loomadel katsetatud või ebakindlates töötingimustes valmistatud toodete ostmist;
- Valige kohalikud ja piirkondlikud tooted;
- Väärtus jätkusuutlik reklaam, mitte tarbimine;
- Eelistage virtuaalseid materjale, mis võivad asendada trükiseid (paberi kasutamise säästmine).
Vaata ka: säästva arengu tähendus.
