Aminohapped
Mis on aminohapped:
Aminohapped on olulised orgaanilised molekulid valgusahelate tootmiseks elusorganismis.
Aminohapete molekulaarne struktuur koosneb süsinikuaatomitest (C), vesinikust (H), hapnikust (O) ja lämmastikust (N).
Aminohapped on organismi nõuetekohaseks toimimiseks olulised molekulid, kuna nad vastutavad kehakudede (näiteks lihaste), ensüümide, immuunsüsteemi rakkude ja nii edasi moodustumise eest.
Aminohapete tüübid
Looduses olevate 20 aminohappe tüübi hulgas on loomorganismid (sealhulgas inimesed) võimelised tootma 12, ülejäänud on saadud teatud toiduainete allaneelamise teel.
Taimed võivad omakorda toota kõiki 20 aminohapet.
Aminohappeid, mida organismid võivad sünteesida, nimetatakse mittevajalikeks või vabanevateks . Juba olulised on juba aminohapped, mis on saadud ainult teatud toiduainete allaneelamisel.
Olulised aminohapped
Neid aminohappeid ei tooda loomorganismid, vaid neid tuleb tarbida teatud toiduainete allaneelamisel. Kuigi nad ei ole kehale loomulikud, on need organismile olulised valkude tootmiseks.
Olulised aminohapped on:
- Fenüülalaniin
- Valine
- Trüptofaan
- Treoniin
- Lüsiin
- Leutsiin
- Isoleutsiin
- Metioniin
Enamik olulisi aminohappeid esineb loomsetes toitudes, nagu liha, munad, piim jne.
Lisateave valkude kohta.
Mittevajalikud aminohapped
Neid molekule toodetakse ka inimese enda keha poolt tuntud looduslike aminohapete kujul.
Mittevajalikud aminohapped on:
- Glütsiin
- Alaniin
- Serina
- Tsüsteiin
- Türosiin
- Aspartiinhape
- Glutamiinhape
- Arginiin
- Histidiin
- Asparagiin
- Glutamiin
- Proline
Arginiini ja histidiini peetakse pool-essentsiaalseteks aminohapeteks, sest lapsepõlves neid sünteesib keha. Selle faasi ajal tuleks neid aminohappeid tarbida teatud toiduainete tarbimisest.
Lisateave ainevahetuse ja kreatiini tähenduse kohta.
