Makroökonoomika

Mis on makroökonoomika:

Makromajandus on majandusteaduste õppevaldkond, mis vastutab konkreetse piirkonna või riigi majandussüsteemi tegurite analüüsimise eest.

Makroökonoomika analüüs on globaalne, ignoreerides iseärasusi või individuaalset käitumist. Kreeka eesliite makro on suhteliselt kõik, mis on suur, lai ja lai.

Makromajanduslike uuringute peamised eesmärgid on: majanduskasvu areng, töökohtade loomine, inflatsiooni vähendamine, soodsa rahvusvahelise kaubanduse ehitamine ja hindade stabiliseerimine.

Makromajanduse uuritavate punktide vahel on territooriumi toodetud tulud ja tooted (sisemajanduse kogutoodang - SKP), samuti hindade, tööhõive ja tööpuuduse tase, vahetuskurss ja intressid, valuuta.

Lisateave SKP tähenduse kohta.

Makromajanduslik struktuur on jagatud viieks põhiosaks:

  • Kaupade ja teenuste turg: määrab analüüsitava piirkonna tootmise taseme ja hinnad;
  • Tööturg: määrab palga määra ja tööhõive taseme;
  • Rahaturg: uurib valuuta väärtust ja intressimäära, mis põhineb keskpanga sama pakkumise alusel;
  • Väärtpaberiturg: kõrgemate ja madalamate kulutustega majandusagentide uurimine seoses lõpptuluga;
  • Valuutaturg: impordi mahu ja finantskapitali väljumise suhtes;

Makromajanduse kontseptsioon kerkis esile ja seda hakati arutama 1930. aastate algusest.See uuring töötati välja 1929. aasta suurest depressioonist.

Briti majandusteadlane John Maynard Keynes on esimene suur makromajanduse autor, rõhutades 1936. aastal avaldatud raamatu „Tööhõive üldine teooria, intressid ja valuuta”.

Makroökonoomika ja mikroökonoomika

Makroökonoomika uurib ühiskonna või suure grupi majanduslikke väärtusi, mitte arvesse võttes selle liikmete eripära, vaid kõik ainulaadsust.

Mikroökonoomika (või hinnateooria) on näiteks individuaalse ja konkreetse majandusliku käitumise uurimine, nagu näiteks töötajad, ettevõtted ja perekonnad.

Lisateave majanduse tähenduse kohta.

Makromajanduse ja mikroökonoomika erinevused

Lisateave mikroökonoomika tähenduse kohta.