Sophism

Mis on sofism:

Sufism või sopholoogia tähendab mõtet või retoorikat, mille eesmärk on tekitada viga, mis esitatakse koos nähtava loogika ja tähendusega, kuid vastuoluliste põhjustega ja pettuse eesmärgiga .

Tänapäeval peetakse sofistlikku diskursust argumendiks, mis väidetavalt kujutab endast tõde, kuid selle tegelik tahe seisneb vea idees, mis on motiveeritud võõra käitumisega püüdes petta ja petta.

Populaarses mõttes võib sofismi tõlgendada kui valet või pahausksust.

Lisateave keerulise tähenduse kohta.

Sofismi ei tohiks segi ajada paralogismiga, mis põhineb ka valel arutelul, eksitusel või ebaloogilisel mõtlemisel, vaid erinevusega, mis on tehtud heas usus . Paralogism on seotud teadmatusega, kui inimene ei ole teadlik oma väärusest.

Sedismi mõiste on sajandite jooksul oluliselt muutunud. Vana-Kreekas kasutati seda mõistet retoorika ja argumentatsiooni tehnikate abil "tarkuse andmise" tähenduses.

Etümoloogiliselt tuleneb sofism Kreeka sofismist, kus sophia või sophos tähendab vastavalt "tarkust" ja "tarkust". See sõna tuli tähistama kõiki teadmisi üldistest inimküsimustest.

Vana-Kreeka sofistid olid teadaolevalt olulised õpetajad, kes sõitsid läbi linnade ja õpetasid oma õpilastele retoorika kunsti, mis oli väga oluline neile, kes soovisid poliitilist elu jätkata.

Sofiste peeti kõnetehnikate meistriteks, muutes kõneleja kiiresti uskuma, mida ta räägib, kas see oli tõsi või mitte.

Sofistide peamine kohustus oleks avalikkus uskuda, mida nad räägivad, ja mitte otsida tõde ega õhutada vestluses seda tunnet.

Sokrates oli üks sofistliku mõtlemise peamisi vastaseid, kes ka äratasid kõrged tasud, mida sofistlikud õpetajad oma õpilastele tasusid.

Platon ja Aristoteles olid samuti olulised filosoofid, kes vaidlustasid sofismi, mis hiljem sai pejoratiivse konnotatsiooni kui intellektuaalse ebaaususe vormi.

Sophismide näited

Nagu öeldud, on sofism ilmselgelt loogiline argument, mille ruumid ei toeta järeldust. Teema illustreerimiseks vaadake näiteid:

"Kui armastus on pime ja Jumal on armastus, siis Jumal on pime."

"Kes ei tööta, on palju vaba aega. Kui aeg on raha, siis kes ei tööta, on rikas."

"Kui köögiviljade söömine kaotaks kaalu, ei oleks elevandid ja jõehobud rasvad."

Sofism ja syllogism

Syllogism on filosoofiline mõte, mille on esitanud Aristoteles, millel on sisemine seos sofismi määratlusega.

Syllogism oleks idee ühendada kaks ruumi, et jõuda järeldusele, mis põhineb mahaarvamisel.

Näiteks: " Iga inimene on surelik " (eeldus 1) / " Johannes on inimene " (eeldus 2) / " Nii et Johannes on surelik " (järeldus).

Isegi kui see on loogiline mõte, võib syllogism esitada ekslikke järeldusi, mis iseloomustavad ennast kui sofistilist syllogismi.

Vaata ka sttoismi tähendust.