Lahustuvus

Mis on lahustuvus:

Lahustuvus on lahustuva aine kvaliteet, mis võib lahustuva ainega kokkupuutumisel lahustuda.

Lahustuvuse mõiste on esitatud keemias, mis määratleb teatud aine (lahustunud aine) lahustumise piiramise võime teise lahustiga, mis on homogeenne (lahusti) lahustuvuse koefitsiendina .

Näiteks segades soola (lahustunud) koguse veega (lahusti), moodustub lahus nende kahe komponendi segust. Kui aga soola kogus ületab nende ainete lahustuvuskoefitsiendi, on tulemuseks lahustunud aine küllastumine, st sool ei segu enam veega ja ladestub konteineri põhja.

Seetõttu on lahustuvuse koefitsient maksimaalne lahustunud aine kogus, mida võib segada teatud koguse lahustiga. Selle väärtuse määramiseks on olemas võrrandid ja keemilised testid, mis näitavad iga aine lahustuvust, võttes arvesse selliseid tegureid nagu lahustunud aine kogus, temperatuur, rõhk ja osakeste olemus (orgaaniline või anorgaaniline). Segunevate ainete polaarsus mõjutab ka lahustuvust (polaarsed ja mittepolaarsed ained).

Lahuse segamisel lahustiga võib lahusel olla kolm erinevat tüüpi:

  • Küllastunud : kui see jõuab küllastuspiiri, st lahustub lahustuvusteguri täpne kogus;
  • Küllastumata : kui lahustunud aine kogus on madalam kui lahustuvuskoefitsient;
  • Üleküllastunud : kui lahustunud aine kogus ületab lahustuvusteguri;

Segunevad mitte ainult vedelikud, sest on ka gaaside segusid.