Determinism
Mis on determinism:
Determinism on filosoofiline kontseptsioon, mis ütleb, et kõik faktid põhinevad põhjustel, st kogu sündmust reguleerib loomulik või üleloomulik otsus.
Termin "determinism" tekkis verbist "määrake", mis pärineb ladina determinarest, mis sõna-sõnalt tähendab "mitte-lõpp" või "mittepiirav." Lühidalt öeldes on determinism mõttevool, mis kaitseb ideed, et inimese otsused ja valikud ei toimu vaba tahte, vaid juhuslike suhete järgi.
Kõik universumis, determinismi järgi, piirdub muutumatute seadustega, see tähendab, et kõik inimlikud faktid ja tegevused on olemuselt eelnevalt määratud ja "valikuvabadus" on pelgalt elu illusioon.
Kaasaegses eas kasutati determinismi kui universumi selgitamise kontseptsiooni, peamiselt selleks, et mõista loodusnähtusi. Selle teooria kohaselt oleks võimalik tulevasi sündmusi "ennustada" praeguste sündmuste põhjal, sest kõik reaalsused oleksid omavahel seotud ühiste eesmärkidega; tegelikkus on fikseeritud, see tähendab, mis juhtub, et see juhtub.
Määratluse tüübid
Determinismi jaoks on loodud mitut tüüpi kontseptsioone, nii kuidas juhuslikkus ja otsusekindlus on mõistetud:
- Pre-determinism: seda peetakse mehhaaniliseks determinismiks, st põhjuste määramine pannakse minevikku ja sündmused on olemas ning tuleviku põhjuste selgitamine universumi algtingimustes.
- Post-determinism: see põhineb teleoloogial, eesmärkide ja eesmärkide filosoofilisel uurimisel. See determinismi mudel väidab, et faktide kindlaksmääramine on tulevikus, see tähendab, et kõik juhtub mõne jumaliku üksuse eesmärgi või põhjuse järgi, mis ei kuulu inimese universumisse; näiteks "jumalate tahe".
- Co-determinism: sarnaneb kaose teooriaga, kaitseb ko-determinism põhjuste juhuslikku seost uute reaalsuste generaatoritena. Näiteks võib ühe põhjuse tagajärjeks olla teiste mõjude põhjused, mis on varasematest põhjustest erinev. Selles mudelis asetatakse determinism praeguses või protsesside samaaegsuses.
Determinism ja vabadus
Determinism on kriitika uurijate ja filosoofide seas, kes toetavad vaba valiku ja vaba tahte mõistet; mitte kokkusattumus.
Kriitikud kinnitavad oma seisukohta, väites, et vaim, hing, soov, valik ja inimlik tahe ei eksisteeri samaaegses looduse universaalses universumis, mistõttu neid ei reguleerita samade muutumatute seadustega.
Kuid deterministid võitlevad kriitikutega argumendiga, et nad ignoreerivad co-determinismi, st ideed, et on olemas suhted erinevate reaalsuste vahel, olgu see siis molekulaarne, sotsiaalne, planeediline, psüühiline ja nii edasi.
On ka teisi teadlasi, nagu Nietzsche ja Deleuze, kes ei tõlgenda determinismi ja vabadust vastuolulisena. Vabadus ei oleks "vaba tahe", vaid loomise võime. Selles mõttes oleks "vaba tahe" lihtsalt valik juba varem kindlaksmääratud valikute vahel, mis on juba loodud. Seega on see põhimõte (juba olemasolev määramine) iseloomulik pre-determinismile.
