Depressioon

Mis on depressioon:

Depressioon on psühhiaatria mõiste meeleoluhäire määramiseks, sündroom, mille puhul patsientide peamine kaebus on depressiivne ja mõnikord ärrituv meeleolu enamiku päeva jooksul.

Depressiooni peetakse aga kurbusest palju sügavamaks. Sõna "depressioon" pärineb ladina depressioonist, mis tähendab, et see tähendab "pingutamist", "alla".

Depressiivse inimese psühholoogilised funktsioonid ja motoorsed oskused on aeglustunud, samuti vähenenud tähelepanu ja kontsentratsioon.

Olemas on ka pidevad negatiivsed mõtted, süütunne, väärtusetud tunded, igapäevase ja vaba aja veetmise rõõm ja meeleolu ning tuleviku planeerimise võime kadumine.

Esialgu kasutati mõistet depressioon sümptomite tähistamiseks või vaimse seisundi iseloomustamiseks ning haigust nimetati melanhooliaks, mõiste on loodud enam kui 25 sajandit tagasi.

Kahekümnendal sajandil, 1995. aastal, peeti depressiooni haiguse või afektiivse või meeleoluhäireks.

Depressioon ja ärevus on ühiskonnas kõige sagedasemad psüühilised häired. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on depressioon üks peamisi puuete põhjuseid maailmas ning depressiooniga seotud enesetappu on umbes 850 000 ohvrit aastas.

Depressioon

Geograafilises olukorras on depressioon reljeefi äkiline langus, see tähendab, et see vastab ala, millel on madalam kõrgus kui ümbritsevatel aladel.

On kahte tüüpi depressiooni:

  • Suhteline depressioon : selle kõrgus on väiksem kui ümbritsevatel aladel, kuid asub merepinna kohal;
  • Absoluutne depressioon : see asub merepinna all.

Depressioonid on üldiselt tasased, kuna need on tuhandeid aastaid läbinud erosiooni.