s Raamatupidamise põhimõtted

Millised on raamatupidamise põhimõtted:

Raamatupidamise põhimõtted koosnevad üldistest teooriatest ja normidest, mis piiravad raamatupidamisteaduste rakendamist, arvestades nende teadmiste valdavat mõistmist teaduslikes ja professionaalsetes universumites.

See eeskirjade kogum aitab õigesti mõõta üksikisiku või ettevõtte rikkust. Tema kaudu toimub raamatupidamine.

Põhimõtteid peetakse raamatupidamise uuringutes fundamentaalseteks, vastavalt föderaalse raamatupidamisnõukogu resolutsioonile 750/1993, kuid 2010. aastal välja pakutud uuest resolutsioonist on need tulnud nimetada ainult "raamatupidamispõhimõteteks". ".

Et põhimõtted oleksid kooskõlas, peavad neil olema kolm üheaegset omadust:

  • Kasulikkus alates finantsaruannete kasutajatele sisuka ja väärtusliku teabe loomisest;
  • Objektiivsus, mis tähendab, et taotlusi ei mõjuta isiklikud kalduvused või kahjustused neile, kes seda pakuvad;
  • Praktilisus, kui neid saab võtta ilma liigse keerukuse või kuludeta.

Põhimõtted on: (majandus) üksuse, järjepidevuse, võimaluse, registreerimise esialgse väärtuse, pädevuse ja usaldatavuse põhimõtted.

Üksuse põhimõte

See tunnustab omakapitali raamatupidamises ja kinnitab varade autonoomiat ning vajadust eristada olemasolevat vara universumis konkreetset pärandit, olenemata sellest, kas see kuulub mis tahes laadi või otstarbega isikule, ettevõttele või asutusele eesmärgiga või ilma eesmärgita kasumit.

Järjepidevuse põhimõte

Eeldatakse, et ettevõte jätkab tegevust tulevikus, võttes arvesse omakapitali komponentide mõõtmist ja esitamist nendes tingimustes.

Võimaluse põhimõte

See viitab nende omakapitali komponentide mõõtmise ja esitamise protsessile õigeaegse ja õigeaegse teabe esitamiseks.

Algväärtuse register

Selles määratakse kindlaks, et omakapitali komponendid tuleb algselt kirjendada tehingute algväärtustes, väljendatuna omavääringus.

Kui omakapital on integreeritud, võivad omakapitali komponendid, kas varad või kohustused, varieeruda järgmiste tegurite tõttu:

Jooksvad kulud

Aktiivsed komponendid kajastatakse rahaliste väärtuste või raha ekvivalentide järgi, mida oleks vaja maksta, kui need omandataks finantsaruannete kuupäeval või perioodil. Kohustused kajastatakse diskonteerimata summades, mis oleksid kohustatud kohustuse täitmiseks avalduste kuupäeval või perioodil.

Realiseeritav väärtus

Varasid hoitakse rahaliste väärtustega, mida oleks võimalik saada korrapäraselt. Kohustused hoitakse diskonteerimata summades, mida eeldatavalt makstakse kohustuste tavapärase toimimise käigus tasumiseks.

Praegune väärtus

Varasid hoitakse nüüdisväärtuses, diskonteerides tulevikus neto rahavoogudes, mida objekt eeldatavasti tekitab (majandus) üksuse tavapärase tegevuse käigus. Kohustusi hoitakse sularaha tulevase netoväljavoolu diskonteeritud väärtuses.

Õiglane väärtus

See on summa, millega aktiivset komponenti on võimalik vahetada või kohustust tasuda teadlike ja huvitatud poolte vahel tehingus ilma eelistuseta.

Rahaline värskendus

Riigivaluuta ostujõu muutuse mõju tuleb kajastada raamatupidamisdokumentides, kohandades omakapitali komponentide väärtuste ametlikku väljendust.

Kohtualluvuse põhimõte

Ta otsustab, et tehingute ja muude sündmuste mõju kajastatakse perioodidel, millele need viitavad, olenemata sellest, kas need on saadud või makstud. See eeldab ka sellega seotud tulude ja kulude samaaegset vastandamist.

Ettevaatuse põhimõte

See määrab kindlaks varade komponentide madalama väärtuse ja kohustuste puhul suurema väärtuse, kui omakapitali muutuste väärtuse muutmiseks on võrdselt kehtivad alternatiivid omakapitali väärtust.

Vt ka raamatupidamise, IFRSi arvestuse ja mõõtmise tähendust.