Leina

Mis on leina:

Luto on ladina keeles "lucto" sügav kurbuse ja kurbuse tunne kellegi surma pärast. Leina iseloomustab hirmu aeg ja igatsus armastatud inimese kadumise järele.

Leina väliseid märke võib väljendada erinevate kultuuride ja religioonide kõige erinevamates vormides, eriti katoliku kirikus, mis teeb leinamise ajal mõningaid rituaale, nagu näiteks keha kättetoimetamine, massi olemasolu, seitsmenda päeva mass ja ühe kuu mass tema surma päeval.

Leinavärvid erinevad riigiti. Must, kõige tavalisem, oli aastakümneid surnute perekonna värv, matuste, matmise ja pika leinapikkuse ajal.

Valge värv on tavalisem, et esindada leina idapoolsetes tsivilisatsioonides, nagu Hiinas ja Jaapanis, Lõuna-Aafrikas on punane, mis kujutab leina värvi.

Egiptlaste seas oli juba tavaline leinamise ajal must kaste lääneline tava. See traditsioon läks hiljem roomlastele, kes kandsid leina ajal musta riietust. Mustade kasutamine leinavärvina laiendati kogu Rooma impeeriumis ja võeti vastu katoliku kirikus. Kristlaste seas on lilla värviks ka lein.

Ametlik lein

Ametlik lein on rahva kurbuse väljendus avaliku võimu surmaga. Samuti on tavaline, et riigi president määrab ametlikule leinale avaliku elu tegelase surma, kes seisis silmitsi rahva, kirjaniku, sportlase jms teenuste osutamisega.

Tavaline leinakuupäev on kolm päeva ja seda saab pikendada seitse päeva. Vabariigi Presidendi surma korral on leinast kaheksa päeva.

Mis puudutab riigilipu tõstmist leinamise ajal, siis on see poolmast kõigis avalik-õiguslikes asutustes, mis seda määrasid, olgu see siis munitsipaal-, riigi- või föderaalsel tasandil.