Holokaust

Mis on holokaust:

Holokaust oli juutide süstemaatiline hävitamine kõikides Saksamaa domineerivates piirkondades, kus natside koonduslaagrites Adolf Hitler tegi II maailmasõja ajal (1939-1945).

Sõna holokaust on kreeka päritolu holos (kõik) ja kaustro (põlenud). Heebrea shoast (katastroof).

Algselt kasutati terminit holokaust, et nimetada iidsete heebrealaste poolt kasutatavat ohvrit, austust jumalatele, kus ohver oli täielikult põlenud.

Vaadake ka: 3 Uskumatult inspireerivad lood Holokausti ajal tundmatutest kangelastest.

Holokausti põhjused

Natsismi põhipunkt oli rassism, selle ideoloogia kohaselt kuulusid sakslased kõrgemale rassile, aarlastele, et ilma teiste võistlustega segunemata peaks maailm juhtima. Juudid olid nende peamised vaenlased.

Juudid olid natside ideoloogide paranoia peamised ohvrid, kes süüdistasid neid kaose eest, milles Saksamaa elas pärast esimest maailmasõda ja rahulepinguid. Lisaks kaitsesid Hitler ja tema järgijad väidet, et juudid olid halvemate rassidega ja nad tuli kõrvaldada.

Antisemitismi suur teoreetik (juutide suhtes vaenulikud ideed ja tunded) oli Alfred Rosenberg ja Joseph Goebbels, propaganda minister, selle peamine levitaja. Juudide vastu seadused kasvasid natside domineeriva võimu all.

Juudide hävitamine

Teise maailmasõja järgselt läksid sakslased edasi juutide hävitamisele, järgides teaduslikke meetodeid. Kavandatud hävitusstrateegia põhjustas umbes 6 miljoni inimese surma koonduslaagrites, rääkimata getodest surnud inimestest (natside valitsevad linnad, mida ümbritsevad kõrged seinad ja okastraadid, juutide kinnipidamiseks).

Auschwitzi, Poola, laagrites mõrvati gaasikambrites ja tuhastati vaid kolm päeva 22 000 juuti. Mitmete teiste genotsiidi õudust meenutavate laagrite hulgas on: Dachau ja Buchenwald Saksamaal ning Treblinka Poolas.

Saksamaa nõrgenemisega saabus 27. jaanuaril 1945 Nõukogude Liit Auschwitzi laagrisse, kus nad vabastasid esimesed vangid. Täna on rahvusvaheline holokausti mälestuspäev.