Hedonism

Mis on Hedonism:

Hedonism koosneb moraalsest doktriinist, milles rõõmu taotlemine on elu ainus eesmärk .

Sõna hedonism pärineb Kreeka hedonikosest, mis tähendab "meeldivat", sest hedon tähendab rõõmu. Nagu filosoofia, sündis hedonism Kreekas ja neil oli Epicurus ja Cyrene Aristipha kui mõned kõige olulisemad nimed.

See moraalne doktriin sai alguse Cyrenenaicist (asutaja Aristipo de Cyrene), iidsetest epikurlastest. Hedonism määrab, et ülim heaolu, st tegevuse lõplik lõpp, on rõõm. Sel juhul tähendab "rõõm" rohkem kui pelgalt sensuaalset naudingut. Inglise utilitaristid (Bentham ja Stuart Mill) olid vana hedonismi järgijad.

Paljudel juhtudel on hedonism ebaõiglane epikureaalsuse suhtes. Nende vahel on siiski mõningaid erinevusi, ja Epicurus lõi Epicureanism eesmärgiga täiustada hedonismi. Epikureanismil on eesmärk valu puudumine ja seepärast on rõõm passiivsem ning üksikisik peab loobuma asjadest, mis võivad põhjustada valu ja kannatusi. Hedonismi puhul on soovitatav rõõmu taotlemine, võttes arvesse ka seksuaalset naudingut.

Kuna hedonism tegeleb meelelahutuse üleüldise püüdlusega kui elu kõige olulisem eesmärk, on paljud religioonid sellest loobunud, sest see koosneb doktriinist, mis tuleb vastu paljude kirikute õpetusele.

Eetiline ja psühholoogiline Hedonism

Hedonismi võib jagada kahte kategooriasse: eetiline hedonism ja psühholoogiline hedonism.

Psühholoogiline hedonism põhineb arusaamal, et kõigis tegevustes kavatseb inimene saada rohkem rõõmu ja vähem kannatusi ning see eluviis on ainus asi, mis soodustab inimeste tegevust. Teisest küljest on eetilisel hedonismil põhimõte, et inimene kaalub rõõmu ja materiaalset kaupa nende elu kõige olulisematena.