Ateism

Mis on ateism:

Ateism kujutab endast jumaluste ja üleloomulike üksuste olemasolu kategoorilist eitamist, see tähendab Jumala või teiste Jumalate olemasolu Universumis. Ateism on teismi vastupidine mõiste.

Ateism kujunes välja ideede kasvust, mis põhineb teaduslikul skeptitsismil ja vaba mõtte levikul. Pidev ja kasvav religiooni kriitika kujutas endast ka ateistlike argumentide tugevdamist tugevuse ja esiletõstmise saavutamiseks.

Kuid alles 18. sajandil, valgustusajaga, hakkasid esile tulema esimesed inimesed, kes väitsid, et nad olid ateistid. Praegu on Rootsi kõrgeima ateistide kontsentratsiooniga riik, umbes 85% kohalikest elanikest.

Lisateave teismi kohta.

Ateism ei ole religioon, sest see ei põhine usuliste doktriinide peamistel ettekirjutustel, nagu näiteks usk kõrgemasse olemusse, rituaalide praktikasse või teistesse doktriinireeglitesse. Ateism koosneb filosoofilisest vaatenurgast ja elust.

Etümoloogiliselt pärineb ateismi sõna kreeka atheosest, mida saab sõna otseses mõttes tõlkida kui "ilma jumalata". Esialgu kasutati seda terminit, mida peetakse pejoratiivseks, kasutatud inimestele, kes ei uskunud jumalatesse, keda sel ajal kummardas ühiskond.

Lisateave ateistide tähenduse kohta.

Agnostiline ateism

Ateismi ja agnostitsismi filosoofiliste kontseptsioonide kehastust kujutab ka ateistlik agnostikism.

Agnostilised ateistid usuvad, et jumalikkuse olemasolu on inimestele ikka veel tundmatu ja seetõttu ei usu nad jumalatesse, kes on seni olnud ajaloo jooksul kokku puutunud. Nende inimeste jaoks on vaja tõestada jumaluse olemasolu, et nad saaksid selles usklikud.

Vastupidiselt ateistliku agnostiku määratlusele on teoloogiline agnostik, kes usub jumaluste olemasolusse, kuid et need on inimestele veel tundmatud.

Lisateave agnostiku tähenduse kohta.