Demokraatlik õigusriik
Mis on demokraatlik õigusriik:
Demokraatlik õigusriik on mõiste, mis viitab olukorrale, kus austatakse inimõigusi ja põhilisi tagatisi. Tuleb tagada individuaalsed ja kollektiivsed õigused, sotsiaalsed õigused ja poliitilised õigused.
See tähendab, et selleks, et riik saavutaks eesmärgi pidada demokraatlikuks õigusriigiks, peab kõigil kodanike õigustel olema õiguskaitse ja riigi poolt nende valitsuste kaudu tagatud.
Demokraatlikus õigusriigis peavad valitsejad austama seadustes sätestatud tingimusi, see tähendab, et seda tuleb austada ja täita seaduses määratletud viisil. See tähendab, et otsused ei saa olla vastuolus seaduse sõnadega ja sel viisil kaitstakse kodanike põhiõigusi.
Demokraatliku õigusriigi tunnused
Need on demokraatliku õigusriigi mõned omadused:
- rahva suveräänsus: poliitilise võimu kontrolli teostavad inimesed, kes valivad neid esindavad valitsejad: inimesed on ka õiguste saajad,
- föderaalse põhiseaduse tähtsus: põhiseadust nimetatakse "suureks seaduseks", sest just see seadus kehtestab need põhimõtted, mis peaksid otsuseid riigis juhtima,
- valitsejate tegevuses ja otsustes tuleb alati arvesse võtta, mida seadus sätestab, seadusega piiratakse valitsejate otsustusõigust,
- valitsuste tegevus peaks olema suunatud kodanike õiguste austamisele ja rahuldamisele, see tähendab, et riigi ülesannete täitmine on riigi sotsiaalse õigluse tagamine, \ t
- jaotus kolme riigi vahel, mis on osa riigist: seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem on sõltumatud volitused ja igal tal on oma ülesanne. Seadusandja on vastutav õigusaktide kehtestamise eest, mis võimaldavad täitevorganil otsuseid teha. Kohtusüsteem on otsustusvõimeline ja peab oma otsustes olema erapooletu.
Vaata lähemalt seadusandliku filiaali, täitevkontori ja kohtusüsteemi kohta.
Demokraatlik õigusriik 1988. aasta föderaalses põhiseaduses
Brasiilia on 1988. aasta föderaalse põhiseaduse esimeses artiklis väljendatud demokraatlik õigusriik.
Artikkel 1 Brasiilia Liitvabariik, mis on moodustatud riikide ja omavalitsuste lahutamatu liidu ja föderaalpiirkonna poolt, on demokraatlik õigusriik (...).
Demokraatliku õigusriigi ja õigusriigi vaheline erinevus
Kuigi kahe määratluse vahel on sarnasusi, on oluline teada, et demokraatlik õigusriik ja õigusriik ei ole täpselt sama mõiste.
Lihtsamalt on õigusriigi idee seotud asjaoluga, et riigi toimimine peab põhinema seadusega määratud viisil, st riigi otsustusõigust piirab see, mida seadus lubab. See idee esineb ka demokraatlikus õigusriigis.
Õigusriik tekkis pärast absolutistlikku perioodi, mil valitsejatel oli piiramatu otsustusvõime ja nad ei tohiks seadusi järgida. Pärast õigusriigi tekkimist oli valitsejal jätkuvalt otsustusõigus, kuid ta piirdus sellega, mida seadus lubas.
Mõistete peamine erinevus seisneb selles, et õigusriigi põhimõtte kohaselt ei ole riigi kodanike põhiõiguste ja sotsiaalsete tagatiste puhul mingit muret.
Demokraatlikus õigusriigis tuleb lisaks otsustusõigusele seadusega jätkuvalt piirata ka põhiseaduse sotsiaalseid väärtusi ja aluspõhimõtteid.
Vaata ka õigusriigi tähendust.
