Plutokraatia

Mis on plutokraatia:

Plutokraatia kujutab endast valitsemisvormi, kus võim on tsentraliseeritud jõukamate inimeste kätte . Lühidalt öeldes seisneb see majandusliku eliidi otseses või kaudses sekkumises võimu teostamisse ühiskonnas.

Plutokraatia on loodud siis, kui valitud poliitikud hakkavad prioriteediks andma nende rühmade huve, kes neid kandidaatide ajal rahaliselt toetasid. Seega saavad kapitalistlikud "rahastajad" suure kontrolli all nende poliitiliste esindajate tegevuse ja otsuste üle.

Sellist valitsuse vormi ei ole institutsionaliseeritud, st see ei ole ametlik. See on mõnes poliitilises süsteemis täheldatud mõiste, peamiselt valimiskampaaniate rahastamise kaudu. See toob kaasa nn "poliitilise klienditeaduse", kus valitud esindaja hakkab oma "sponsoritele" võlgnema.

Väärib märkimist, et sellised poliitiliste parteide rahastamise valimisprotsessis tehakse ebakorrapäraselt. Brasiilias on see nähtavalt rutiinne tava.

Plutokraatia tagajärjel on suur ja kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, kuna prioriteediks on vaid rikkaimate rühmade vajadused. Sel moel ignoreerib valitsus kõige vaesemaid, põhjustades elanikkonna sotsiaalselt jagatud pilu.

Etümoloogiliselt algas sõna plutokraatia kreeka ploutokratiast, mida saab tõlkida kui rikaste või rikaste võimu domineerimist.

Plutokraatia, demokraatia ja aristokraatia

Erinevalt plutokraatiast, mis ei kujuta endast ametlikku valitsemisvormi, koosneb demokraatia poliitilisest režiimist, kus rahvale antakse suveräänsus. See omakorda valib valimisprotsessi kaudu poliitilised esindajad, kes peavad kaitsma inimeste üldisi huve.

Teisalt iseloomustab plutokraatiat rikkaile antud võim, st valitsust juhivad vaikimisi rahaliselt jõukamad rühmad.

Juba aristokraatia on sama kui aadel, mida peetakse näiteks monarhilise valitsuse mudelis kõrgemaks klassiks.

Lisateave demokraatia ja aristokraatia kohta.