Rumalus, segadus ja oht

Mis on rumalus, häirimine ja oht:

Põgenemine, ebastabiilsus ja ohud on asjade õiguse tsiviilõiguse mõiste.

Hävitamise, segaduse ja ohu instituudid on omandiõiguse häirimise erinevad vormid. Igaüks eeldab konkreetset olukorda, mis nõuab probleemi lahendamiseks eraldi kohtuvaidlusi.

Põgenemine (või omandiõiguse omistamine ) seisneb vara täieliku äravõtmises. Tema kaudu kaotab valdaja igasuguse kontakti puudustkannatava heaga. Seda nimetatakse ka vägivaldseks kiusamiseks, kui õigusrikkumine hõlmab meetmeid, mis muudavad valdajale võimatu kauba tagasi saada.

Näide : John tungib Jorge talu ja ümbritseb vara, mistõttu omanik ei saa seda kohta juurde pääseda.

Häirimine on omandiõiguse väike rikkumine . See koosneb osalisest torkamisest, milles valdaja kaotab ainult osa vara valdusest, ilma et see kaotaks kontakti häiritud heaga.

Näide : John võtab oma hobused iga päev George'ile kuuluvas talus karjatama.

Oht on ainult piinliku või piinliku vaevu . Seega ei ole see tegelik süütegu, vaid ainult õigustatud hirm omandiõiguse rikkumise vastu.

Näide : demonstreerijad kogunevad avaliku hoone ette ja ähvardavad kohapeal asuda.

Millised meetmed on tulekahju, häire ja ohu korral asjakohased?

Brasiilia tsiviilseadustiku artikkel 1.210 sätestab, et:

Omanikul on õigus olla piinlik, tagastatud hädaabiruumis ja kindlustatud vahetu vägivallaga, kui tal on õiglane hirm häirida.

Omandiõiguse rikkumise korral kohaldatavaid õiguslikke meetmeid nimetatakse valdusmeetmeteks . Võimalikud käsutoimingud on igal juhul järgmised:

  • Rüüstamise korral on valdust võimalik taasintegreerida.
  • Häirete korral: omandiõigust on võimalik säilitada.
  • Ohu korral: keelamine on keelatud.

Eriti osalise maa sissetungi korral (mis teoreetiliselt oleks häiriv) leiab kohtupraktika, et asjakohane tegevus on valduse taasintegreerimine, kuna omaniku eesmärk on lõppkokkuvõttes vara taastamine.

Iga omandiõiguse eripära on vähetähtis, sest õigussüsteem näeb ette nende omavahelise vahetatavuse, st ühe teise asendamise võimaluse juhul, kui kohtuasi ei ole tehniliselt korrektne. Selles mõttes näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette: \ t

Artikkel 554. Omandiõiguse esitamine teise asemel ei takista kohtunikul teada saada ja anda õiguskaitset, mis vastab sellele, mille eeldused on tõendatud.

Kuidas toimuvad omandiõigused?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule järgivad ühist menetlust. Kui aga hagi esitatakse ühe aasta jooksul pärast häire tegemist, on menetluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 560 ja 566 vaheline kokkuvõte. Sellisel juhul võib valdaja tegevuse autor lisaks asja taastamisele, hooldusele ja turvalisusele nõuda:

  • kahju hüvitamise süüdimõistmine;
  • viljade hüvitamine;
  • vajaliku meetme kehtestamine, et vältida edasist piinlikkust;
  • ajutise või lõpliku eestkoste täitmine (autori taotluse ootamine);

Omandiõiguse autoril on õigus tõendada oma valdusõigust, häire olemasolu ja kuupäeva, samuti tema valduse jätkamist ülalpidamiskohustuse või reintegreerimisjuhtumite korral.

Kui esialgne avaldus on nõuetekohaselt instrueeritud, annab kohtunik taotluse esialgselt (ilma kostjat ära kuulamata). Vastasel juhul määrab kohtunik kohtuistungi, kus autor on põhjendatud ja kostja kuulatakse ära. Kui kohtunik peab põhjendust piisavaks, rahuldab ta taotluse.