Tõendamiskoormus

Mida tähendab tõendamiskoormus:

Tõendamiskoormus on seaduses kasutatav vahend ja termin, mida kasutatakse selleks, et määratleda, kes on väite või kontseptsiooni säilitamise eest vastutav isik. Terminiga täpsustatakse, et antud avalduse eest vastutav isik peab samuti esitama selle toetamiseks vajalikud tõendid.

Tõendamiskohustus eeldab, et kõik avaldused vajavad toetust, tõendeid, mida tuleb arvesse võtta, ja kui neid ei pakuta, ei ole sellel avaldusel argumentatiivset väärtust ning seda tuleks loogilises arutluses arvesse võtta. Tõendamiskohustuse probleem tekib siis, kui püütakse määratleda, kes vastutab tõendamiskohustuse eest, ja just praegu satuvad paljud inimesed segadusse. Siin on oht anda koormus valele inimesele, pöörates seega tagasi põhjenduste loogika ja hävitades selle toetuse.

Üldiselt lasub tõendamiskohustus alati ülimuslikul väitel, mis põhineb kõigil loogilistel kaalutlustel, ja seni, kuni seda väidet ei ole tõendatud, tuleb kõik põhjendused jätta tähelepanuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on tõendamiskohustus seadusega igale menetlusosalisele pandud koormus, et näidata, millised on faktide olemasolu nende enda huvides tehtavate otsuste tegemiseks. Tõendamiskohustus lasub autoril seoses tema õigusega ja kostjaga autoriõiguse takistamise, muutmise või kustutamise faktiga.

Vt ka tõendamiskohustuse ümberpööramise tähendust ja hüpoteetilisust.