Põgenenud

Mis on paastu:

Põgenik on ristiusu peamisele tähistamisele eelnenud nelikümmend päeva : lihavõtted, Jeesuse Kristuse ülestõusmine, mida tähistatakse pühapäeval. See on olnud kristlaste elus alates neljandast sajandist.

Paavsti VI Apostelliku kirja kohaselt algab paastu kolmapäeval paastu ja lõpeb Püha neljapäeval Lava-jalgade massiga.

Nelikümmend päeva enne Püha nädalat ja lihavõtted pühendavad kristlased mõtisklust ja vaimset ümberkujundamist. Tavaliselt kogunevad nad palves ja meeleparanduses, et mäletada 40 päeva, mille Jeesus veetis kõrbes, ja kannatusi, mida ta ristil kannatas.

Vaadake ka tuhkapäeva ja lihavõtte tähendust.

Paastu ajal riietab kirik oma ministreid lilla värvi riietes, mis sümboliseerib kurbust ja valu. Ash kolmapäev on päev, mida mäletatakse suremuse lõppu.

Tavaliselt on mass, kus usklikud on otsmikul märgistatud tuhaga. See märk jääb tavaliselt otsaesisele päikeseloojanguni. See sümboolika on osa Piiblis näidatud traditsioonist, kus mitmed tegelased tuhastavad oma peadele meeleparanduse tõendusmaterjali.

Piiblis tsiteeritakse neljakümnendat sageli 40 päeva või 40 aastat, mis eelnevad või tähistavad olulisi fakte. Mõned näited on:

• 40 päeva Noa lahe üleujutusest;
• 40 Moosese päeva Siinai mäel;
• 40 päeva Jeesusest kõrbes enne oma teenistuse algust;
• 40 aastat Iisraeli rahva palverännakut kõrbes.

Umbes kakssada aastat pärast Kristuse sündi hakkasid kristlased valmistama paasapüha kolm päeva palve, meditatsiooni ja paastumisega. Umbes aasta 350 tõstis kirik nelikümmend päeva ettevalmistamise aega ja see sündis vanglas.

Püha Miikaeli vangla

Püha Miikaeli vangla on 40-päevane periood, mis algab 15. augustil ja kestab 29. septembril. Püha Miikaeli paavsti loonud Assisi Püha Francis 1224. aastal. See on paastumise ja palve periood, mille on inspireerinud peaingel Miikael. Assisi Püha Francis uskus, et peaingel Miikaelil oli viimastel hetkel hinge päästmise funktsioon ning tal oli ka võime eemaldada hingetõmbejõudu.