Katioonid ja anioonid

Mis on katioonid ja anioonid:

Katioonid ja anioonid on ioonide liigid, st aatomid, mis on keemiliste sidemete kaudu elektronid omandanud või kaotanud.

Aatomit, millel on sama arv prootoneid (positiivne laeng) ja elektronid (negatiivne laeng), loetakse elektriliselt neutraalseks. Kui see aatom aktsepteerib või edastab elektroni, siis seda nimetatakse iooniks, mis omakorda võib olla:

  • Katioon: Aatom, mis on kaotanud (või lõi) elektronid ja on seetõttu positiivselt laetud.
  • Ânion: aatom, mis on saanud (või aktsepteerinud) elektronid ja on seetõttu negatiivselt laetud.

Katioon

Katioon on aatom, millel on positiivne laeng, sest sellel on rohkem prootoneid kui elektronid.

Leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frâncio) kalduvad moodustama katioone, sest nende valentsikihis on ainult 1 elektron. See tähendab, et selle elektroni eemaldamiseks vajalik energia on väga väike, muutes need elemendid väga reaktiivseks.

Katiooni tähistab sümbol +, mis järgib elemendi nime. Kaotatud elektronide hulk näitab katiooni:

  • Laenguga +1 katioone nimetatakse monovalentseks.
  • Laenguga +2 katioone nimetatakse bivalentseks.
  • Laenguga +3 katioone nimetatakse kolmevalentseks.

Katioonitüüpe saab identifitseerida ka + märkide arvu järgi. Seega on ainult + tähistatud element monovalentseks katiooniks, samas kui teine, mida esindab +++, on kolmevalentne katioon.

Katioonide näited

  • Al + 3 (alumiinium)
  • Ca + 2 (kaltsium)
  • Mg + 2 (magneesium)
  • Na + 1 (naatrium)
  • K + 1 (kaalium)
  • Zn + 2 (tsink)
  • Pb + 4 (plii)

Anion

Anioon on aatom, millel on negatiivne laeng, sest sellel on rohkem elektrone kui prootoneid. Lämmastiku perekondade, kalkogeenide ja halogeenide elemendid kipuvad moodustama anioone, kuna neid on lihtne elektronide vastu võtta.

Aniooni kujutab sümbol - elementi nime järgides. Saadud elektronide arv näitab aniooni tüüpi:

  • Laenguga -1 anioone nimetatakse monovalentseks.
  • Laenguga -2 anioone nimetatakse kahepoolseteks.
  • Laenguga -3 anioone nimetatakse kolmevalentseks.

Nagu katioonides, võib anioone identifitseerida ka signaalide arvu järgi. Seega on element, mida kujutab ainult -, monovalentne anioon, samas kui teine ​​- - on kahevalentne anioon.

Anioonide näited

  • O-2 (hapnik)
  • N-3 (asiid)
  • F-1 (fluoriid)
  • Br-1 (bromiid)
  • S-2 (väävel)
  • Cl-1 (kloriid)

Ioonilised ühendused

Ioonsidemed või elektrovalentsed sidemed on sidemed, mis tekivad katioonide ja anioonide vahel.

Elemendid saavad vastu võtta, anda või jagada elektrone nii, et nende viimasel kihtil on 8 elektroni. Seda tuntakse Octet-teooriana .

Oktetiteooria kohaselt kalduvad aatomid stabiliseeruma, kui valentsikihis (viimane elektronkiht) on 8 elektroni. Seega, kui need on positiivselt laetud, seonduvad katioonid negatiivselt laetud anioonidega. Sel viisil saadavad aatomid tasakaalu saavutamiseks elektronid või aktsepteerivad neid.

Katioonide ja anioonide vahel moodustunud sidemed on väga tugevad ja neil on tavaliselt järgmised omadused:

  • on normaalsetes temperatuuri- ja rõhutingimustes tahked ja rabedad;
  • väga keemistemperatuur ja keemistemperatuur;
  • teie parimaks lahustiks on vesi;
  • vedelikes lahustamisel juhtige elektrivool.

Ioonsed sidemed tekitavad ioonseid ühendeid, nagu naatriumkloriid (keedusool), mis on moodustatud Na + (naatrium katioon) + Cl- (kloriidi anioon) → NaCl sidemega.

Ioonsete ühendite näited

Mõned ioonühendite näited on:

  • NaCl - naatriumkloriid (keedusool)
  • Na2S04 - naatriumsulfaat
  • CaCO 3 - kaltsiumkarbonaat
  • NaNO 3 - naatriumnitraat

Katioonitabel

Li +LiitiumFe + 2Raud
Na +NaatriumCo + 2Koobalt
K +KaaliumNi + 2Nikkel
Rb +RubiidiumSn + 2Stout
Cs +TseesiumPb + 2Plumb
(NH4) +AmmooniumMn + 2Manganous
Ag +HõbePt + 2Plaatina
Cu +VaskBi + 3Bismut
Hg +ElavAl + 3Roostevaba teras
Au +AurosoCr + 3Chrome
Mg + 2MagneesiumAu + 3Auric
Ca + 2KaltsiumFe + 3Ferric
Sr + 2StrontiumCo + 3Koobalt
Ba + 2BariumNi + 3Nikkel
Zn + 2TsinkSn + 4Estanic
Cd + 2KaadmiumPb + 4Plumbic
Cu + 2VaskMn + 4Mangaani
Hg + 2MercuricPt + 4Plaatina

Anioonide tabel

F-FluoriidP 2 O 7 -4Pürofosfaat
Cl-Kloriid(NO 2 ) -Nitrit
Br-Bromiid(NO 3 ) -Nitraat
MinaJodiidS-2Sulfiid
(ClO) -Hüpoklorit(SO4) -2Sulfaat
(CLO 2 ) -Kloriit(SO 3 ) -2Sulfiit
(CLO 3 ) -Kloraat(S2O3) -2Tiosulfaat
(CLO 4 ) -Perkloraat(S4O6) -2Persulfaat
(BrO) -Hypobromite(MnO 4 ) -Permanganate
(BrO3) -Bromaat(MnO 4 ) -2Manganaat
(IO) -Hüpiodiit(SiO3) -2Metassilikaat
(IO 3 ) -Iodaat(SiO 4 ) -4Ortosilikaat
(IO 4 ) -Periood(CrO 4 ) -2Kromaat
(CN) -Tsüaniid(CrO 7 ) -2Dikromaat
(CNO) -Tsüanaat(AsO3) -3Arseniit
(CNS)Tiotsüanaat(AsO 4 ) -3Arsenaat
(C2H3O2) -Atsetaat(SbO3) -3Antimon
(CO 3) -2Karbonaat(SbO 4 ) -3Antimonaat
(C2-4) -2Oksalaat(BO 3 ) -3Borato
[Fe (CN) 6 ] -3Ferricianeto(SnO 3 ) -2Estanato
[Fe (CN) 6 ] -4Ferrocianeto(SnO 2 ) -2Estanito
(PO 3 ) -Metafosfaat(AlO 2 ) -Aluminate
(H 2 PO 2 ) -Hüpofosfit(PbO 2 ) -2Plumbito
(HPO 3 ) -2Fosfit(ZnO 2 ) -2Zincato
(PO 4 ) -3Ortofosfaat