Jeruusalemm

Mis on Jeruusalemm:

Jeruusalemm on väga vana linnakeskus, mis on täis ajalugu ja usulisi traditsioone. See esindab juutide, kristlaste ja moslemite püha kohta .

Sajandite jooksul kuulus see babüloonlastele, pärslastele, kreeklastele ja roomlastele. See oli sajandeid olnud moslemite käes. Mitu korda vallutati, hävitati ja taaselustati.

Jeruusalemma, heebrea Yerushalayimi, on tuletatud sõnast Yir'a, mis tähendab Jumala hirmu pluss sõna Shalem, mis tähendab täiuslikkust. See on Iisraeli pealinn (deklareeritud, kuid mitte rahvusvaheline üldsus). See asub mägedes, Iisraeli keskuses, Tel Avivist ja Vahemerest 60 km ida pool.

Jeruusalemm on juutidele püha, sest kuningas Taavet otsustas vallutada Jeruusalemma kindluse, mis asub Palestiina keskses mäes, mis oli sajandeid olnud kaananlaste jeesuste suguharu valduses. 1BC eKr, haaras ta selle ja tegi selle Juuda kuningriigi pealinnaks.

Kristlaste jaoks on Jeruusalemm Jeesuse läbipääsu järgi püha, vastavalt Uue Testamendi kanoonilistele evangeeliumidele, mille on kirjutanud jüngrid John, Luke, Mark ja Matthew.

Sajandeid pidasid Jeruusalemma moslemid, kes keelasid usulised palverännakud. 638. aastal kuulutati Jeruusalemma kolmeks kõige pühamaks islami linnaks Meka ja Medina järel. 1517. aastal langes Jeruusalemm Türgi Ottomani reegli alla, mis jäi kontrolli alla kuni 1917. aastani.

Jeruusalemmas on olulised religioossed paigad, nende hulgas mosaiikide esplanaad, mida juudid ja kristlased tunnevad templi mäel, viidates vanale templile ja mida moslemid nimetasid Noble Sanctuaryks.

Wailing Wall on püha koht Jeruusalemmas, mida külastavad palverändurid üle kogu maailma. See on kõik see, mis jääb Saalomoni templist, Jeruusalemma religioosse jumalateenistuse ja vaimse elu keskusest.

Püha haua on koht, kus ehitatakse Püha Haua basiilika ja selle sisemuses on kristliku traditsiooni järgi koht, kus Jeesus risti löödi, ja koht, kus ta oli maetud ja üles äratatud.