Soovitatav, 2020

Toimetaja Valik

Määratlus Täiendav õigus

Mis on täiendav seadus:

Täiendav seadus on seadus, mille eesmärk on anda rohkem teavet föderaalses põhiseaduses määratletud õiguste või kohustuste (normide) kohta.

Täiendav arve

Täiendav arve on dokument, mis algatab seadusandliku protsessi täiendava õiguse loomiseks või muutmiseks. Õigusloomeprotsess on kõigi etappide kogum, mis on vajalikud eelnõu heakskiitmiseks, alates ettepanekust hääletamisfaasi.

Kes võib esitada täiendava seaduseelnõu?

Uue täiendava seaduse ettepaneku võib teha:

  • Vabariigi President,
  • senaatorid,
  • föderaalsed saadikud,
  • asepresidendid,
  • saadikut, föderaal Senati ja Rahvuskongress,
  • Föderaalse Ülemkohus (STF),
  • teiste kohtute poolt,
  • peaprokurör.

Kodanikud võivad samuti esitada täiendava seaduseelnõu. Kui projekti tutvustavad kodanikud, nimetatakse seda populaarseks algatuseks.

Kuidas on täiendav seadus heaks kiidetud?

Täiendava seaduseelnõu heakskiitmiseks ja seadusest muutmiseks tuleb see hääletada ja heaks kiita kahes majas, mis moodustavad Rahvuskongressi: Esindajatekoja ja föderaal Senati. Heakskiitmine peab toimuma absoluutse häälteenamusega, st enamiku föderaalasutuste või senatorite koguarvuga.

Senatis toimub hääletamine ühes käigus. Kuna senatil on 81 senaatorit, peavad täiendava seaduseelnõu poolt hääletama vähemalt 41 senaatorit.

Juba asetäitjate kojas hääletatakse kahes vahetuses. Arve heakskiitmiseks on nõutav vähemalt 257 häält 513 asetäitja kasuks.

Mis vahe on täiendava õiguse ja üldise õiguse vahel?

Täiendav õigus ja tavapärane õigus omavad mõningaid erinevusi. Peamine omadus, mis eristab tavapärast õigust täiendavast õigusest, on iga seaduse määratlus. Teine erinevus on arve läbimiseks vajalik hääletus.

Õiguslikud küsimused

Täiendav seadus käsitleb alati föderaalses põhiseaduses määratletud küsimusi. Nagu nimigi ütleb, täiendab see teavet, kuidas näiteks õigeid töid.

Põhiseaduses on sätestatud, et õigus on olemas ja täiendav seadus sätestab kõik muud üksikasjad selle toimimise kohta. Põhiseadus ise teatab, millal peaks asja reguleerima täiendav seadus.

Tavaline seadus käsitleb muid küsimusi, mida ei ole täiendavas seaduses määratletud. Neid küsimusi nimetatakse jääkküsimusteks.

Hääleta heakskiitmiseks

Arve heakskiitmise hääletuse osas on erinevus see, et täiendav õigus peab olema lihthäälteenamusega absoluutse häälteenamusega ja tavapärase õigusega heaks kiidetud.

Absoluutne enamus on enamus asetäitjate või senaatorite koguarvust, arvestades isegi neid, kes ei osale hääletamisel. Lihtne häälteenamus on aga enamik parlamendiliikmeid, kes hääletavad seaduseelnõu üle.

Milliseid küsimusi tuleks käsitleda täiendava õigusega?

Siin on mõned teemad, mida tuleb reguleerida täiendava seadusega:

  • föderaalterritooriumide, riikide ja omavalitsuste loomine ja jagamine,
  • välisriikide relvajõudude läbipääsu läbi Brasiilia territooriumi, \ t
  • poliitikute abikõlbmatuse juhtumid,
  • avalike teenistujate hindamise menetlused, \ t
  • liidu ja riikide, föderaalpiirkonna ja kohalike omavalitsuste koostööreeglid, \ t
  • asepresidendi ülesandeid, \ t
  • relvajõudude korraldamine ja toimimine, \ t
  • seaduste loomine,
  • prokuratuuri ja peaprokuratuuri büroo,
  • maksude kogumise kriteeriumid, \ t
  • riikliku finantssüsteemi.

Populaarsed Kategooriad

Top