Vabandamine

Mis on apostasy:

Vabandamine tähendab midagi, mis eitab midagi, mis on tavaliselt seotud usu või usulise usu loobumisega .

See koosneb täieliku ja lõpliku taganemise tingimusest, nagu doktriin, ideoloogia jms, ilma teiste loata või loata.

Apostaat, kes käitub vabanduses, võib mõnel juhul kannatada tema loobumisaktiga. Paljud doktriinid ja parteid ei aktsepteeri vaba otsust loobuda oma liikmetest, keda tagakiusatakse, diskrimineeritakse või avalikult laimatakse.

Etümoloogiliselt pärineb "ülestõusmine" Ladina- apostasist, mis tähendab "pidu" või "poolte hülgamist".

Vabandust kirikus

Seda mõistet kasutatakse rohkem religioossest usust loobumisest.

Üks tuntumaid apostate oli Arius, kes loobus katoliku Püha Kolmainsuse põhimõttest (Isa, Poeg ja Püha Vaim kui üks olend) ja lõi ariaaniku.

Lisateave arianismi kohta.

Usulises sfääris on kaks peamist ülestõusmisliiki: õpetusest loobumine või konkreetsed ideed, nagu juhtus Ariusega; ja täielik ülestõusmine, kui inimene kaotab täielikult oma kristliku usu ja lõpetab näiteks uskumise Jumalasse.

Vabandamine piiblis

Tessalooniklaste raamatus on kristlikus piiblis mainitud ülestõusmise tegu, mis oleks "vale kristlase" usust loobumine, see tähendab, et need, kellel on tõesti südame ja hingega Jumal, ei ole kunagi uskunud.

" Ära lase kellelgi petta sind mingil moel. Enne seda päeva tuleb vabandus ja seejärel ilmutatakse patu inimene kadumise pojaks ." (2Ts 2: 3)

Vabandamine ja ketserlus

Usutunnistuse puhul on ülestõusmine ja ketserlus sarnased.

Eessus tähendab "valikut" või "valikut", mis seisneb dogmade või kirikupõhimõtete vastu.

Tavaliselt täidab ketseriteed meetmeid, mis on vastuolus teatud doktriini väärtustega, mida peetakse seetõttu ebapuhtaks individuaalseks ja väärib Jumala Sõna ette nähtud karistusi vastavalt Piiblist.

Näiteks oli Püha inkvisitsioon kampaania tagakiusamise vastu eetikate vastu 13. sajandil.

Lisateave aatri tähenduse kohta