Nooruk

Mis on noorukieas:

Nooruk on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel ajavahemik, mis kestab 10 kuni 19 aastat .

Tervishoiuministeerium ja Brasiilia Pediaatriaühing arvavad samuti, et noorukid on sellesse vanuserühma kuuluvad isikud.

Laste ja noorukite põhikiri määratleb noorukiea kui 12–18-aastase perioodi.

Sõna "noorukieas" pärineb ladina keelest, kus ad = "for" ja olescere = "grow". Nii tähendab noorukieas sõna otseses mõttes "kasvada".

Noorukuse mõiste hõlmab mitte ainult füüsilisi muutusi, vaid ka kogu psühholoogilise, perekondliku ja sotsiaalse muutuse protsessi ning nende muutustega kohanemist.

Noorukuse varane staadium (10–14-aastased)

Tavaliselt algavad füüsilised muutused selles staadiumis, mida tavaliselt iseloomustab järsk kasvutempo, millele järgneb suguelundite areng ja sekundaarsed seksuaalsed omadused.

Varajast noorukit iseloomustavad ka põhjalikud sisemised muutused. Aju näiteks läbib suure elektri- ja füsioloogilise arengu kiirenemise.

Aju rakud võivad aasta jooksul peaaegu kahekordistada, samas kui närvivõrgud on radikaalselt ümber korraldatud, mõjutades emotsionaalset, füüsilist ja vaimset võimekust.

Tüdrukute arenenum füüsiline ja seksuaalne areng, kes siseneb puberteedile keskmiselt 12-18 kuud varem kui poiss, peegeldub sarnastes suundumustes aju arengus.

Esipea (aju osa, mis reguleerib mõtlemist ja otsuste tegemist) hakkab arenema noorukiea algstaadiumis.

Kuna see areng algab hiljem ja on poiste puhul pikem, on nende kalduvus tegutseda impulsiivselt ja mõelda kriitiliselt kauem kui tüdrukud.

See nähtus aitab levitada levinud arusaama, et tüdrukud küpsevad varem kui poisid.

Noorukuse lõppetapp (15–19-aastane)

Selles etapis on suured füüsilised muutused juba toimunud, kuigi keha on veel arenemas. Aju areneb ja reorganiseerub endiselt ning analüütilise mõtlemise ja

peegeldav on oluliselt laienenud.

Selle etapi alguses on teie grupi liikmete seisukohad endiselt tähtsad, kuid see mõju

nooruk omandab suurema selguse ja usalduse oma identiteedi ja arvamuste vastu.

Riskide võtmise suhtumine väheneb hilisematel teismelistel, kuna risk hinnata ja teha teadlikke otsuseid.

Just sel etapil sisenevad noorukid töömaailma või edenevad oma hariduses, loovad oma identiteedi ja nägemuse maailmast ning hakkavad aktiivselt osalema nende ümbruses paiknevas maailmas.