Sisserändaja

Mis on sisserändaja:

Sisserändajad on need, kes migreeruvad, st need, kes sisenevad välisriiki, eesmärgiga elada või töötada. Sisserändajaid nähakse vastuvõtva riigi vaatenurgast, see on isik, kes tuli välismaalt.

Näiteks: Brasiilia on saanud palju Haitilt sisserändajaid, kes otsivad eluasemeid ja töökohti.

Mõiste "sisserändaja" ei ole kohane viidata sisemisele või piirkondadevahelisele rändeliikumisele, st samade poliitiliste piiride piiresse.

Sisserändaja peab seaduslikult viibima valitud territooriumil, järgides igas riigis kehtestatud sisserände seadusi.

Sisseränne ja väljaränne

Sisseränne ja väljaränne on rahvastiku liikumine rahvusvahelise ulatusega. Sisseränne tähendab üksikisikute või rühmade sisenemist vastuvõtva riigi vaatepunktist.

Mõiste „sisseränne” kehtib ainult isikute suhtes, kes kavatsevad alaliselt elada vastuvõtvas riigis, osaledes ühiskondlikus elus.

Emigratsioon on üksikisikute või rühmade väljaränne, mida vaadeldakse päritoluriigi seisukohast. Sotsioloogilises sfääris hõlmab väljaränne oma päritoluriigi vabatahtlikku loobumist poliitilistel, majanduslikel, usulistel jne põhjustel.

Näiteks: Haiti lahkuvate väljarändajate suur hulk on poliitilise ebastabiilsuse, dekadentse majanduse ja Haitit laastanud suure maavärina tagajärg.

Sisserändajad Brasiilias

Brasiilia sisserände nähtus hakkas 1808. aastal muutuma olulisemaks kuningliku perekonna tulekuga ja sadamate avamisega. Hiljem, 1850. aastal, tõusis sisserändajate arv orjakaubanduse lõpetamisel. Enamik sisserändajate saabumisest riigis oli seotud kohvipuude tööjõu vajadusega ning oli riigi või eraisikute, peamiselt põllumajandustootjate algatus.

Peamised Brasiiliale saabunud sisserändajate rühmad olid Portugali, Itaalia, Hispaania, Jaapani, Saksa, slaavi ja Süüria-Liibanoni elanikud.

1934. aastal vähenes sisseränne drastiliselt, peamiselt põhiseaduse tõttu, mis kehtestas välismaalaste saabumisele piiravad meetmed.