Sotsialism

Mis on sotsialism:

Sotsialism on poliitiline ja majanduslik doktriin, mis tekkis 18. sajandi lõpus ja mida iseloomustab idee muuta ühiskond rikkuse ja vara tasakaalustatud jaotuse kaudu, vähendades rikka ja vaese vahelist lõhet.

Noël Babeuf oli esimene mõtleja, kes esitas poliitilise alternatiivina sotsiaaldemokraatlikud ettepanekud ilma teoloogilise ja utoopilise vundamendita.

Üks liikumise juhtivaid filosoofe Karl Marx väitis, et sotsialism saavutatakse sotsiaalreformi, klassi võitluse ja proletaarse revolutsiooni abil, sest sotsialistlikus süsteemis ei tohiks olla sotsiaalset klassi ega eraomandit.

Kõik eraisikud ja kaubad kuuluksid kõikidele inimestele ning jagataks ühist tööjõudu ja tarbimisobjekte, kõrvaldades üksikisikute vahelised majanduslikud erinevused.

Sotsialistlik süsteem on kapitalismi vastu, mille süsteem põhineb tootmisvahendite ja liberaalse turu eraomandil, keskendudes rikkusele mõnele.

Sotsialismi päritolul on intellektuaalsed juured ja see on tekkinud vastuseks töölisklassi poliitilistele liikumistele ja tööstusrevolutsiooni mõju kritiseerimisele. Marxistlikus teoorias esindas sotsialism kapitalismi lõppu ja kommunismi loomist vahepealsel etapil.

Sotsialism pakkus välja kapitalistliku ühiskonna järkjärgulise reformi, kaldudes kõrvale kommunismist, mis oli radikaalsem ja pooldas kapitalistliku süsteemi lõppu ning kodanliku ühiskonna langemist relvastatud revolutsiooni kaudu.

Utoopiline sotsialism

Utoopiline sotsialism oli Robert Oweni, Saint-Simon'i ja Charles Fourieri loodud mõttevool. Utoopiliste sotsialistide sõnul paigaldatakse sotsialistlik süsteem pehmeks ja järkjärguliseks.

Utopiline sotsialism sai nimeks Thomas More töö "Utopia", mis tähendab, et utoopia viitab midagi, mida ei ole olemas või mida ei ole võimalik saavutada. Varased sotsialistid, kes olid utoopid, pidasid silmas ideaalse ühiskonna ülesehitamist rahumeelsete vahendite ja kodanluskonna hea tahte kaudu.

Karl Marx distantseerus utoopilise sotsialismi kontseptsioonist, sest selle praeguse seisuga ei arutatud ühiskonna võrdsuse saavutamise valemit. Utoopilise sotsialismi vastand on teaduslik sotsialism, mis kritiseeris utoopiat, sest ei võtnud arvesse kapitalismi juure. Karl Marx nimetas "kodanliku" utoopilisi meetodeid, sest nad põhinesid valitsevate klasside üksikisikute teadvuse äkilisel muutumisel, uskudes, et ainult sel viisil saavutatakse sotsialismi eesmärk.

Teaduslik sotsialism

Karl Marxi ja Friedrich Engeli loodud teaduslik sotsialism oli süsteem või teooria, mis põhines kapitalismi kriitilisel ja teaduslikul analüüsil.

Teaduslik sotsialism, tuntud ka kui marksismi, on utoopilise sotsialismi vastu, sest see ei olnud mõeldud ideaalse ühiskonna loomiseks. Selle eesmärk oli mõista kapitalismi ja selle päritolu, eelmise kapitali kuhjumist, kapitalistliku tootmise konsolideerimist ja kapitalismis esinevaid vastuolusid. Marxistid teatasid, et kapitalism ületatakse lõpuks ja lõpeb.

Marxistlikul sotsialismil oli teoreetiline alus klassi võitlusele, proletaarse revolutsioonile, dialektilisele ja ajaloolisele materialismile, sotsialistliku arengu teooriale ja ülemäärase väärtuse doktriinile. Vastupidiselt utoopilisele sotsialismile ja rahumeelsusele andis teaduslik sotsialism töötajate jaoks paremad töö- ja elutingimused läbi proletaarse revolutsiooni ja relvastatud võitluse.

Marxismi järgi jagunes kapitalismil põhinev ühiskond kaheks ühiskondlikuks klassiks: kodanikud, mis on kodanikuühiskonnale, so kodanlusele, kasulikud (tootmisvahendite omanikud, tehased, maad); ja ära kasutatud (need, kellel polnud mingit vara ja kes pidid teised esitama). See klasside vaheline duelli on see, mis muundab ja propageerib ajalugu.

Reaalne sotsialism

Tegelik sotsialism on väljend, mis tähistab sotsialistlikke riike, kes propageerivad tootmisvahendite omandiõigust.

Kahekümnendal sajandil võtsid mõned riigid vastu sotsialistlikud ideed, näiteks Nõukogude Liit (praegune Venemaa), Hiina, Kuuba ja Ida-Saksamaa. Mõnel juhul ilmnes aga autoritaarsete ja äärmiselt vägivaldsete režiimide kommunistlik süsteem. Seda sotsialismi tuntakse ka kui tõelist sotsialismi - praktiseeritavat sotsialismi, mis on tekitanud "sotsialismi" semantilise moonutamise, mille tulemuseks on need režiimid, mis on demonstreerinud inimelu.